HÄÄDEMEESTE VALD OOTUSTE JA MUUTUSTE TUULES
Aasta tagasi hakkasid harvesterid RMK käsul ja vallavalitsuse vaikival nõusolekul Rannametsa - Ikla vana maantee äärsel kitsal kaitseribal mände maha võtma. Rannarahvas, külaseltsid ja vastloodud MTÜ “Rännamänniku kaitseks” alustasid võitlust puude eest, kes neid sajandeid tuulte-tormide eest kaitsnud ja tervist, toidupoolist ning hingerahu pakkunud. Paljude inimeste visa koostöö tulemusena saavutati viie aasta pikkune ajutine raierahu. Keerulises olukorras ei toetanud ei vallavanem ega ka vallavalitsus kohalikke inimesi ning valla üldplaneering, mis oleks pidanud rannamännikuid kaitsma, vaikis niikaua, kuni tema hääle muutsid kuuldavaks just MTÜ Rannamänniku kaitseks aktiivsed liikmed.
Kuidas Häädemeeste metsi tuleva viie aasta jooksul majandada kavatsetakse selgub pärast kohalike omavalitsuste valimisi 17. oktoobril.
Häädemeeste vallavolikogusse kandideerivate valimisliitude ja erakondade keskkonnateemaliste seisukohtade väljaselgitamiseks korraldas MTÜ Rannamänniku kaitseks küsitluse, mille vastustega saate tutvuda järgmisel lehel. Saadud vastuste põhjal korraldas MTÜ 8. oktoobril Häädemeeste Seltsimajas valimiseelse avaliku keskkonnateemalise arutelu, et kuulda valmisliitude ning erakondade tegevuskava järgneval viiel aastal. Kandidaatidele esitatud küsimused puudutasid vaid riigimetsa Häädemeeste-Ikla vahelisel rannikualal.
Arutelust võtsid osa Häädemeeste valla volikokku kandideerivate valimisliitude ja erakondade esindajad: Reformierakonnast Ivar Kaldasaun, EKRE-st Lembit Künnapas, Valimisliidust “Koostöö” Maia-Liisa Kasvandik, valimisliidust “Ühtne Koduvald” Andrus Soopalu ja valimisliidust “Rannamänd” Marika Kose. Keskkonnateemalisi kommentaare ja nõuandeid jagasid loodusväärtuste ekspert Indrek Tammekänd, bioloog Mati Kose ning endine abimetsaülem Lydia Koitla. Arutelu sujuva läbiviimise eest hoolitses moderaatorina Sten Weidebaum Treimanist. Publiku moodustasid viiskümmend keskkonnahuvilist kuulajat ja mitmed vallavolikogu kandidaadid.
Rõõm oli tõdeda, et kõik arutelul osalenud kandidaadid olid siinse loodusliku keskkonna jätkusuutliku majandamise poolt ning kinnitasid ühest suust, et mõistavad ja toetavad Häädemeeste valla rannamännikute säilimise olulisust kohaliku identiteedi kandja ja kõrge puhkeväärtusega keskkonnana. Samas tegi murelikuks eelmise vallavolikogu liikmete tõdemus, et praegune vallavanem Karel Tölp ei kaasanud piisavalt Häädemeeste volikogu rannamännikute saatust puudutavate küsimuste lahendustesse. Seega lasub volikogu liikmete sõnul vastutus RMK vana maanteeäärsete laastamistööde eest praegusel vallavanemal, kelle tegevus ehk tegevusetus seadis suurde ohtu piirkonna turismi-, toitlustuse- ja majutusettevõtete igapäevase sissetuleku ning jõudsa arengu.
Järgneb kokkuvõte arutelul osalenud valimisliitude ja erakonna esindajate seisukohtadest.
VALIMISLIIT (edaspidi VL) “RANNAMÄND”, esindaja Marika Kose
Küsimusele, mida kavatseb VL “Rannamänd” võidu korral keskkonnakaitseks ette võtta, arvas Marika Kose, et juhul kui riiklikku kaitseala ei moodustata, on omavalitsuse ainukeseks võimaluseks kohaliku kaitseala moodustamine. Selle moodustamiseks on vaja tellida ekspertarvamus. Samuti eeldab see volikogu enamuse kokkulepet kaitseala moodustamiseks. VL “Rannamänd” toetab nii kaitseala loomise ideed kui ka loomise protsessi algatamist.
“Meie valimisliit Urmas Aava juhtimisel oli väheste Eesti valdade seas, kus 2000-ndate aastate alguses kõik Natura alade loomise ettepanekud vastuseisuta heaks kiideti”, sõnas Kose.
Marika Kose viitas ka sellele, et kahjuks ei pea praegune vallavalitsus looduskaitset ega kaitsealuste metsade jätkusuutlikku majandamist oluliseks. Kose tõi näite endise Tahkuranna valla aastaraamatust, kus on selgelt kirjas, et looduskaitse segab elamist ja metsandus on see, mis päästab valla. Looduskaitset on siin ilmselt nähtud elu segava faktorina ja kahjuks laienes sarnane mõtteviis pärast valdade ühinemist ka Häädemeeste valda. Kose arvates tuleks tänases olukorras lähtuda kogukonna soovidest. Ta lisas, et “enne kaitseala loomise otsuse langetamist tuleb ükshaaval selgeks teha, kuidas ja mida me kaitsta soovime ning milliseid võimalusi kaitstud keskkond piirkonnale annab. Kui kõik on kaitseala loomisega nõus, tuleb pikk bürokraatlik protsess käivitada ja “Rannamänd” on valmis seda tegema”.
Ekspert Indrek Tammekänd kommenteeris Marika Kose vastust järgmiselt: “Arutelu all olevad riigimetsad on meie metsad või õigemini veel “teie metsad”. Me ei peaks pelgama julgelt otsustada, mida me tahame. Kindlasti ei peaks kartma kogukonna huvide kaitseks moodustada kaitseala. On mitmeid lahendusi, kuidas jõuda kogukonnas tahteni, et metsad jääksid intensiivsest majandamisest välja. Üheks võimaluseks on kohaliku kaitseala moodustamine, mis iseenesest kõlab palju paremini kui riiklik kaitseala. See on see, mis luuakse kohalike inimeste algatusel. Eestis on seda siiani tehtud ainult Tallinna ümbruses. Seda ka kindlal põhjusel, kuna protseduur on väga bürokraatlik ja keeruline. Siiski soovitan teil asi ette võtta, sest huvi on kohapeal olemas. Minu kogemus ütleb, et RMK alumistel astmetel on talupojatarkust kuhjaga, aga üleval pool käib asi omasoodu. Seega RMK-le hetkel panuseid panna ei saa ja peate ise asja kätte võtma. Häädemeeste valla luitemetsad moodustavad küll väga väikese, aga samas väga märgilise osa. Kui osaleda debatis, kuidas selle kõige ülema ja kõige uhkema väärtusega ringi käia, võiks alati esimeseks emotsiooniks olla “hoidmine”. Me ei peaks otsima viisi, kuidas “pärlilt” ka majanduslikku kasu saada, sest tegemist on tõesti millegi väga erilisega. Luitemetsi pole kunagi intensiivselt majandatud, väljaarvatud lühikest aega sõjaperioodil, kui rasked ajad sundisid osa metsa maha võtma. Luitemetsi on alati ainult hooldatud. See võikski olla vallale männikute hooldamise lähtepunktiks”.
VL “Rannamänd” rõhutas oma vastustes kogukonna tähtsust. Moderaator Sten Weidebaum palus täpsustada, keda valimisliit täpsemalt kogukonnana silmas peab. Küsimus oli ajendatud olukorrast, kui kogu möödunud aasta lõikes oli praeguse vallavalitsusega keeruline dialoogi astuda. Kose arvates on lisaks kohalikule kogukonnale siinsed metsad suure avaliku huvi all, sest neid kasutatakse palju rekreatiivsetel eesmärkidel. Lisaks Häädemeeste valla elanikele tuleb kogukonda kaasa arvata ka teiste Eesti piirkondade elanikke, kes valla turismi-, toitlustus- ja majutusteenuseid juba aastaid kasutavad.
Valimislubadusena kinnitas Marika Kose, et VL “Rannamänd” tellib valimiste võidu korral kaitseala moodustamise vajalikkust analüüsiva ekspertarvamuse.
Ta lisas: “Kindlasti ei soovi “Rannamänd” tellida ainult metsanduse, vaid ka rekreatsiooni- ja looduskaitsepoolset ekspertarvamust. Eestis on palju eksperte kõikides valdkondades, et panna need väärtused kokku. Metsa kõrvalkasutusi on väga palju ja kõikidele on võimalik anda rahaline väärtus.” Kose kinnitas metsaekspert August Ördi sõnu viimase elutöös, et luitemetsad peavad olema kaitsemetsad ja ta loodab, et ka tänapäeva ekspertarvamused jõuavad samade järeldusteni, mida tehti 1970-ndatel ja 1990-ndatel aastatel.
VL “KOOSTÖÖ”, esndaja Maia-Liisa Kasvandik
Arutelust VL “Koostöö” esindajaga jäi kõlama valla üldplaneeringu koostamise ja selle järgimise tähtsus. Hetkel kehtib vallas kolm üldplaneeringut ning koostamisel on veel üks, mis paneb paika valla keskkonna-alased suundumused.
VL “Koostöö” tõi valla keskkonna arendamise oluliste punktidena välja vajaduse tekitada Võistesse ja Treimanisse paremad ligipääsud randa ja jõgede äärde. Küsimusele, kas VL “Koostöö” arvates sellest hetke olukorras piisab, arvas Maia-Liisa Kasvandik, et seda kõike hakkab kajastama valla tulevane üldplaneering. Hoolimata kogukonna senisest kogemusest kinnitas Kasvandik, et vald ei soovi end taandada vastutusest, mis seotud arengutega Häädemeeste - Ikla maantee äärde jäävates rannamännikutes. Ta vastas, “Ei, vald ei taanda end vastutusest. Kui me räägime veel kord üldplaneeringust, on see dokument, mis paneb paika, milliseid väärtusi kohalikus kogukonnas ja kohalikus ruumis hinnatakse. Kõikides kolmes vallas kehtivates üldplaneeringutes on paika pandud raiete tüübid, mida siinsetes metsades teha tohib. Siin Ikla – Kabli vahelistes rannamännikutes hakati raiuma vale raietüübiga. See oli erinev sellest, mis oli üldplaneeringus ettenähtud.” Lisame siinkohal viite Pärnu Postimehe artiklile, mis antud teemat laiemalt avab: Keskkonnaamet tunnistas Häädemeeste metsateatised kehtetuks - Pärnu Postimees - Tasuline - Pärnu Postimees Ta lisas: “On vaja rahva häält koha peal. Siin ei aita ametnik, kes on kuskil kaugel vallavalitsuses”. Valmivas üldplaneeringus tuleks Maia-Liisa Kasvandiku sõnul kokku leppida raievõtetes, okste koristamisviisides ja muus taolises. See nõuab kohaliku rahva häält, mis jõuaks RMK-ni. Üldplaneering pole võluvits, vaid suhtlemine, üksteise kuulamine ja koostöö. Ta lisas, et “volikogu asi on vahendada rahva häält, mida siin näha tahetakse. Volikogu on kehtestanud suurte eesmärkidega üldplaneeringud. Kuid selgus, et üldplaneering ei suutnud oma eesmärki täita.”
Küsimusele, kas pärast valimisi lükatakse Häädemeeste vallas sisse teine käik, mis puudutab kogukonna kaasamist võrreldes möödunud aastaga, vastas Kasvandik, et elu on seda näidanud, et sellist asja on vaja. Ta lisas, et see on VL “Koostöö” ühtne seisukoht.
Looduskaitsja Mati Kose kommenteeris üldplaneeringu tähtsust ja koostamise põhimõtteid. Tema sõnul peab üldplaneeringus vältima üldsõnalisust, pigem kirjeldama seda, mida me luitemetsadest tahame. “Kui tahame, et Krundikülast – Iklani kasvaksid männimetsad, on tegelikuks võlusõnaks “püsimetsad”. Siinseid metsi on alati püsimetsadena majandatud. Esimesed ametlikud kaitsealad olid siin juba tsaariajal. Siin asusid laevamastide kaitsemetsad ja liivaluidete kinnistamise metsad. Kui soovime valla metsi säilitada püsimetsadena, peavad selleks olema kindlad standardid, mida seal teha tohib ja mida teha ei tohi. Sellest peabki lähtuma. Täna seisavad teisel pool vastas kasu peale mõtleva metsatööstuse huvid. Pärnumaa väärtuslik maastik, meie valla rohekoridor, on Eesti üks haruldasemaid metsamaastikke. Tuleb silmas pidada, et ainult 6% Eesti alast on luitemetsade all”.
VL “Koostöö” vastusest (kõik vastuseid leiad lehelt: www.rannamannikud.ee) jäi mulje, et valmiv valla üldplaneering reguleerib suhteid ainult erametsa omanikega ning kõik, mis puudutab riigimetsa, ei kuulu vallavalitsuse võimupädevusse. Selle kohta tõstatatud küsimusele vastas Maia-Liisa Kasvandik, et kõik suuremad metsafirmad on vallale saatnud kaebekirju, sest kardavad uusi piiranguid ning nõuavad vallalt kitsenduste korral saamata tulude hüvitamist.
Sellele Kasvandiku seisukohale väitis vastu Indrek Tammekänd. Ta ütles, et metsafirmad ei saa pöörduda valla poole väitega, et uute piirangute korral tuleb kõik kompenseerida. “Nii see ei ole. Sellist pügalat seaduses kirjas ei ole. Planeeringute sisuks ongi kitsenduste seadmine. See, justkui tuleks kinni maksta kellegi soovi pilvelõhkuja ehitamiseks, pole olemas”.
VL “Koostöö” arvates on oluline kokku leppida eesmärkides, millisena tahetakse näha piirkonna luitemetsasid. Selle alusel on võimalik sätestada vastavad reeglid nii RMK metsakorralduskavas kui ka valla üldplaneeringus.
Maia-Liisa Kasvandiku sõnul soovib VL “Koostöö” jõuda kõiki osapooli kaasava kokkuleppeni vallavolikogu juurde erikomisjonide moodustamisega. “Üks väga konkreetne ettepanek meie valimisliidu poolt on see, et meil oleks keskkonna- ja planeerimiskomisjon, mis tegeleks planeeringu- ja keskkonnaküsimustega. Siin saalis on palju väga tarku inimesi, kes võiks keskkonnateemadel loenguid pidada metsanduse, looduskaitse, rannaniitude, lindude teemadel. Selliseid inimesi on vaja vallavolikogu erikomisjonidesse, mis ühelt poolt väljendaksid rahva häält, olles kohalikud, kes tunnevad kohalikku keskkonda ja miljööd, samas oleksid oma eriala spetsialistid.” Vallavolikogu esimehe Andrus Soopalu arvates pole sellisel ideel mõtet, kuna taolised ekspertkomisjonid käiksid koos vaid kord kuus või veelgi harvem. Selleks on meil vallavanem ja vallaametnikud, kes teevad päevast-päeva seda tööd. Nad on võetud tööle ja neile makstakse selle töö eest palka.
REFORMIERAKOND, esindaja Ivar Kaldasaun
Pika juhtimiskogemusega Ivar Kaldasauna sõnavõtust jäi kõige rohkem kõlama pikem vaade ja etteplaneerimise tähtsus. Reformierakonna esindajana peab ta oluliseks piirkonnale omaste ettevõtlussektorite arendamist.
Võidu korral lubab Reformierakond viie järgmise aasta jooksul pikemalt ette vaadata. Ivar Kaldasaun peab väga oluliseks kavandada üldplaneeringus keskkonnahoidu puudutavad põhimõtted lähemaks 30-50 aastaks. Oluline on, et säiliksid kõik valla väärtused ja võimalused arendada turismi, majandust ning rannikualade kasutust hõlmavaid tegevusi.
Reformierakond pidas oluliseks ka aegjärkse raie pikema tsükliga ette planeerimist. Möödunud aasta sügisel ja talvel langetati Häädemeeste - Ikla vana maantee äärseid rannamännikuid just aegjärkse raie nime all. Ivar Kaldasauna arvates seisneb probleem selles, et RMK võttis aegjärkse raie ette seaduses lubatud minimaalse aja vältel. “Aegjärkne raie ei pea olema 5 + 5 tsükliga, see võib olla 10 + 10 tsükli või mingi muu ajalise tsükliga, mis on sellele kooslusele oluline. Mina arvan, et oluline on metsa majandada ja hoida teadlikult ning kuulata ekspertide arvamust, milline lahendus millisesse lõiku kõige paremini sobib.”
Indrek Tammekänd kommenteeris aegjärkse raie termini vääriti tõlgendamisest tekkinud segadust: “Aegjärkne raie on seaduses täpselt defineeritud ja varem oli looduskaitsealadel raiejärkude vaheline aeg hästi pikk. Nüüd on see vahe muudetud kõikjal lühikeseks. See sõltub metsa täiusest – kui palju puitu metsas on ja kui kiiresti võib metsa maha võtta. Oluline on see, et aegjärkne raie on ette nähtud metsa uuendamiseks eesmärgiga kasvatada uut noort metsa. Luitemetsade puhul on eesmärgiks hoida nende puhkeväärtust. Teame seda, et noore metsa puhul puhkeväärtus oluliselt langeb või isegi kaob pikaks ajaks, vähemalt 50-ks aastaks.” Tema sõnul võib siinsete männikute vanust hinnata tuhandetele aastatele. “Need männikud on algupärased metsad, mida ei ole mitte kunagi lageraiega raiutud. Neid on alati raiutud üksikpuu põhimõttel niiviisi, et ei põhjustataks mingit drastilist muutust ja takistatakse liivade liikumist ja muid sarnaseid muresid. Minu soovitus jälle, et pigemini selline raievõte (aegjärkne - toim.) ei sobi, sest metsanduse ajalugu on kinnitanud, et luitemetsi peab majandama pigem hooldusraiete põhimõttel”.
Küsimusele, mida konkreetselt kavatseb Reformierakond ära teha, et RMK ei saaks oma tahtmist, kui hiljemalt 10 aasta pärast pole alles enam ühtegi puud, arvas Kaldasaun, et omavalitsus peab suutma oma huvide eest seista. Ta lisas, et vald peab olema proaktiivne, tulevikuprobleeme ennetav ja asju aegsasti ette planeerides oma tingimusi kehtestama. Kuna kõik protsessid, ka kaitseala loomine võtab paraku palju aega ning on keerukas protsess, tuleb niikaua laua taga istudes oma seisukohti kaitsta ning põlistada seda, mis on väärtuslik.
Ta lisas, et “Reformierakonna sisevaade on eelkõige ettevõtlust toetav ja lähtub sellest, milline ettevõtlus millises piirkonnas toimib. Häädemeeste piirkonna ettevõtluse alusplatvormiks on paljuski keskkond, turism, ja see on see, mis siin toimib.” Ta toonitas Jõulumäe spordikompleksi väljaarendamise olulisust, sest seal saaks läbi viia rahvusvaheliste võistluste etappe, millest iga etapp kätkeb endas sadade inimeste teenindamist, kes vajavad lisaks treeninguvõimalustele ka majutust. Seega annaks Jõulumäe spordikompleksi väljaarendamine võimaluse üle maailma siia tulevatele inimestele lisaks Pärnule ja Pärnu rannale tutvustada ka siinset looduskaunist piirkonda. See moodustaks väga tervikliku paketi turismi arendamiseks.
VL “ÜHTNE KODUVALD”, esindaja Andrus Soopalu
VL “Ühtne Koduvald” sõnavõtust jäi kõlama soov proovida riigi või RMK-ga kokku leppida, et luite- ja rannamännikud pole majandusmetsad ning neid tuleb hooldada teistel alustel. Lageraiet ja aegjärkset raiet tuleks siinse piirkonna metsades välistada.
Andrus Soopalu sõnul tuleb kohaliku keskkonna arendamise ja hoidmise seisukohalt lähtuda sellest, mis on piirkonnas varasemate põlvkondade poolt eelnevalt tehtud. “Siinsed metsad on rajatud teatud sihiga. Neil on omaette eesmärk. Seisame selle eest, et neid hooldatakse ilma lageraieta. Me ei taha, et need oleksid padrikud, vaid et neid hooldatakse eraldi tehnikaga. Kui RMK-l selline tehnika puudub, võib teenust ka mujalt sisse osta. Keegi ei taha minna õhtul magama nii, et uinub metsa ääres ja ärkab hommikul maantee ääres. Inimesed on siia rajanud oma kodu ja tuleviku. Mets ei ole ainult puud, see on ka spordirajad, marjad ja linnulaul.”
Küsimusele, kuidas Häädemeeste valla väärtust turismi- ja puhkepiirkonnana tõsta, pakkus ta välja erinevaid variante. Sarnaselt Reformierakonna kandidaat Ivar Kaldasaunale mainis ta Jõulumäe spordikeskuse väljaarendamist. Samuti viitas ta rannamännikute kui loodusliku koosluse olulisusele tervise hoidmisel. Ta peab oluliseks siinsete turismiettevõtete toetamist ja edasiarendamist. “Meil on Häädemeeste vallas väga palju turismiettevõtteid, mis suvel oma leiva lauale saavadki ja peavad sellega ära elama järgmise suveni. Kui me selle koosluse ära lõhume, levib valla praeguste ja potentsiaalsete külastajate seas sõnum, et siia pole enam mõtet tulla”.
Ekspert Mati Kose lisas: “RMK enda puhkeosakonna statistika ütleb, et ainuüksi nende enda (RMK Krapi ja Lemme telkimisalad - toim.) luitemetsade telkimisaladel käib suve jooksul umbes 50 000 inimest.” Tegelik inimeste hulk, kes saab Häädemeeste valla randadest ja luitemetsadest kosutust, tervist, töövõimet ja üldist hakkamasaamist, võib küündida mitmesaja tuhandeni. Tema arvates võiksid Maaülikooli eksperdid välja arvutada rahas, kui suur on siinse keskkonna mõju Eesti inimressursi heaolu ja tervise taastumisele. Kindlasti ei kaalu siin langetatud palgist saadud lühiajaline tulu üles seda hüve, mida Häädemeeste valla rannamännikud kogu Eesti kontekstis rahvale tagasi annavad. Mati Kose sõnul eritavad männiokkad terpeene, mis on looduslikud viiruse- ja bakteritapjad. Seega on terpeenid praeguse Covid-i pandeemia ajal eriti olulised terviseturgutajad. Ta lisas, et Metsapoolel asus kunagi kopsuhaigete laste sanatoorium. Sarnase funktsiooni võiks nüüd anda praegu tühjadele puhkekeskustele, mis suvel on ülerahvastatud, kuid talvel seisavad tühjalt. Sarnaselt võiks kasutada suvel tühjalt seisvaid koolimaju. Tema sõnul võiks vald puidult saadud ühekordse tulu asemel panustada nutikalt pikaajalisse loodusliku keskkonna pealt teenimisvõimalusele.
Kaitseala loomise asemel pooldaks Andrus Soopalu juhitud VL “Ühtne koduvald” koosseis pigem jõuda riigi ja eelkõige RMK-ga kokkuleppeni, et Rannametsa - Ikla vana maantee äärseid riigimetsi ei käsitletaks majandusmetsadena, vaid oluliste puhkemetsadena. Tema arvates on Eesti riik Eesti rahva oma ja seega kuulub ka riigimets rahvale. “Meie valimisliit ei ole kaitseala vastu, aga me otsiks esiteks koostöös kogukondade ja spetsialistidega ka teisi lahendusi, et olla rahus ja õnnelikud. Me loodame, et viieaastane raierahu kestaks ja oleks nii ka tulevikus”.
EKRE, esindaja Lembit Künnapas
EKRE Häädemeeste valla koosseisu valimisplatvormis on keskkonda puudutavate valupunktidena välja toodud tuulikute programmi peatamine ja Jaagupi sadamaga seotud temaatika. Rannamännikute jätkusuutliku majandamise ja säilitamise teemat pole tõstatatud.
Erakonna koosseis ei püstita keskkonnaalaseid prioriteete ega ülesandeid. Küll aga toetab kõikide ranna- ja rannaäärsete männikute säästvat majandamist. Lembit Künnapase sõnul tuleks kohalike kogukondadega läbi rääkida ja seda on seni väga vähe tehtud. Ta sõnas, et “tavaliselt murtakse lahtisest uksest sisse, tehakse valmis mingi äriplaan ja inimesed on viimased, kellega rääkima tullakse”. Tema arvates võiks rannamännikute probleemidega tegeleda lähtuvalt talupojatarkusest ning lisas EKRE-poolse valimislubadusena, et “RMK-le tuleb lauskontroll peale panna, et nad ei hakkaks siin mingisugust raiet tegema. Seda me lubame”.
Arutelu käigus viidati mitmel korral praeguse vallavanema soovimatusele koostööd teha. Küsimusele, miks ei astunud vallavalitsus raiete ärahoidmiseks või õigema majandamisviisi leidmiseks kogukonnaga dialoogi, vastasid mitmed arutelus osalenud, et vajaka jäi vallavalitsuse poolsest tahtest. Vestluses viidati vallavanema Karel Tölpi soovimatusele jagada volikogu liikmete ja valla-ametnikega olulist informatsiooni. Tihti oli ta järginud vallavalitsuse kohtumistel oma isiklikke tõekspidamisi, mis ei väljendanud ei kogukonna ega ka volikogu tahet. Kahetsusväärse olukorrani rannamännikute raiumisel viis osaliselt just informatsiooni sulg. Sellele, et vallavalitsusel on kommunikatsiooniga tõsised probleemid, kinnitasid mitmed inimesed, kes rõhutasid suhtlemise olulisust. Murelikke hääli kogukonna mitte kaasamisest tuli ka Häädemeeste valla põhjapoolsest piirkonnast. Uulus tegutseva, Külaselts Pulverk MTÜ esindaja ja EKRE Häädemeeste ringkonna kandidaat Reet Sai väitis, et ka sealsel kogukonnal on olnud keeruline praeguse vallavalitsusega koostööd teha ning avaldas lootust, et valimisjärgselt hakkavad vallas puhuma avatud suhtluseks soodsamad tuuled.
Hoolimata sellest, et Häädemeeste kogukonna probleemiks on viimase aasta jooksul luitemännikute säilitamine ja RMK aegjärkse raie peatamine kohtu abil, asus vallavanem Tölp tihti RMK poolel või otsustas vaikida. Seetõttu kutsus MTÜ “Rannamänniku kaitseks” Karel Tölpi isiklikult telefoni teel arutelul osalema, kuid vallavanem arutelule ei tulnud.
Kohtumise korraldajad tänavad kõiki 8. oktoobri arutelul osalejaid! Kohtumine oli seda väärtuslikum, et see oli ainus avalik arutelu, kus valijatel oli võimalik tutvuda kandidaatide ja nende vaadetega. Kohtumise eesmärgiks oli mõelda ühiselt, kuidas hästi ja targalt hoida valla suurimat väärtust – maagilist rannikuala, männimetsa ja mereranda. Need “pärlid” on vajalikud nii kohalikule elanikule kui ka turistile, kes Häädemeeste käesoleva arengukava järgi võiks siinsetele inimestele palju rohkem leiba lauale tuua, kui seda täna teha suudetakse.
Valijatele meenutuseks toome lõpetuseks mõned väljavõtted valla praegusest arengukavast: „Üheks tähtsamaks ettevõtluse tulevikualaks on vallas kindlasti turism, eriti loodusturism ja puhkemajandus. Viimastel aastatel on järjest enam hakatud rõhutama senist mere ja mereranna kui ressursi vähest kasutamist puhketegevusteks, nii kohalike elanike virgestuseks kui väljastpoolt saabuvate turistide Häädemeeste valda meelitamiseks ja teenindamiseks.
Suurima potentsiaaliga on loodus-, matka- ja rannaturismi arendamine, samuti spordi- ja kultuurilaagrite ning regulaartegevuste korraldamine.
Looduskeskkond on oluline soodustav mõjutegur ka turismi arendamisel. Looduslikud turismikohad tuleb varustada vastava infrastruktuuriga, mis aitavad kaasa loodusväärtustega tutvumisele ning selle korras hoidmisele. Loodusalade kasutamisel tuleb arvestada suure kasutuskoormusega, mis tuleneb valla enda elanikkonnast, linnalähedasest asukohast kui ka heast turismipiirkonnast“.
Seega on valla arengukavas lähiaastate vaates üks perspektiivikamaid rõhuasetusi just turismivaldkonnal, millel on praegusega võrreldes oluliselt rohkem potentsiaali. Ja seda just imekauni looduskeskkonna pärast! On tähelepanuväärne, et ei valla arengukavast ega ka tänaste valimisnimekirjade platvormidest ei leia aga kuigi palju infot kavatsuste kohta, kuidas väärtuslikku looduskeskkonda hoida ja säilitada. Veelgi enam. Nagu ilmselt kõik juba tänaseks teavad, ei ole mure, et see looduskeskkond lähikümnenditel säiliks mingi abstraktne ülemaailmne küsimus nagu mure kliima soojenemise pärast. Viimasel aastal nägid kõik, milliseks muutuvad metsad siis, kui Riigi Metsamajandamise Keskus saab oma tahtmise ja raietöid siin teostada saab.
Ja kui RMK meie rannamännikutes lõpetab, tuleb ilmselt paljudeks aastateks kalevi alla lükata Häädemeeste arengukavas märgitud eesmärgid loodusturismi arengust vähemasti valla lõunapoolses osas. Sellisel maastikul, mis suurte masinatega tehtud raiest maha jääb, küll midagi romantilist ega ligitõmbavat ei ole. Siin ei kasva aastaid ei seeni ega marju. Suvel on sellisel ilma puudeta alal palav ja muudel aegadel tuuline, külm ja kõle.
Hea valija! 17. oktoobri valimistel on kõigil üks väärtuslik hääl, mis eraldi võttes võib tunduda nõrguke. Kuid kui me oma hääled praeguse olukorra vastu ühendame, muutub see piisavalt valjuks, et tänased valed teelt pühkida ja rajada teed uuele ja paremale Häädemeeste vallale. Sellisele vallale, kus võim ei arva, et vald kuulub isiklikult temale, kus kogukond on au sees ja dialoog toimib ka valimistevahelisel ajal!