Metsepole maastikukaitseala loomisest
Kui laastud lendavad, jäävad metsast hoolivad inimesed seisma vastaskallastele. Ühed kutsuvad teiselpool seisjaid puudekallistajateks, ülejäänud on mures, et puude taga ei nähta metsa. Kõik arvavad, et teisel pool seisjad on “metsa poole”, nemad ise aga metsa poolt. Mets läheb kõigile korda, sest inimeste elu metsata pole võimalik, metsal inimesteta aga küll.
“Pärnu Postimehe” lugejad teavad, et möödunud sügisest saati on käinud lahing Ikla-Häädemeeste ajaloolise ühendustee ääres kasvavate rannamändide eest. Paljud aga ei tea, et võitluse keskpunkt kannab sümboolset Metsapoole nime. Sarnast nime, Metsepole kandis siin asunud Eesti-Liivi muinasmaakond.
MTÜ Rannamänniku kaitseks tegi selle aasta 21. jaanuaril Keskonnaministeeriumile ettepaneku Metsepole maastikukaitseala moodustamiseks. Siinkohal on oluline rõhutada, et ettepanek hõlmab ainult riigimetsale kuuluvaid Häädemeeste - Ikla luitemännikuid. Kaitseala loomise eesmärk on lihtne - paika panna õigusselged ja täpsed mängureeglid kõrge ajaloolis-kultuuriliste väärtustega rannamännikute hooldamisel, mille olemasolust sõltub siinsete inimeste heaolu ja tulevik. Kallist looduslikku ühisvara on vaja kasutada mitte ainult täna. Seda on vaja säilitada ka tulevastele põlvedele.
Miks on Metsepole maastikukaitseala vaja luua ja miks just nüüd?
Suure raiesurve alla sattunud luitemetsade hädade alguseks võib pidada 2008. aastat, kui metsaseadusest kaotati metsakategooriad. Varasem metsaseadus jagas metsad majandus-, looduskaitsealade- ja keskkonnakaitselisteks metsadeks.
2000-ndate aastateni toimiv tasakaalustatud metsamajandamine võttis arvesse ja säilitas luitemetsade ajaloolisi kaitseväärtusi. Viimase paarikümne aasta jooksul keskendub aga RMK tegevus üha rohkem ja rohkem puidutootlikkusele ning sellistele puistu uuenemisvõtetele, mis ei taga metsakoosluse samaväärset taastumist tulevikus. Hiljuti leiutas RMK säästva metsanduse sertifikaadi (FSC / Forest Stewardship Council) hoidmiseks juriidiliselt korrektse, kuid sisutühja kaitsekilbi Kõrgendatud Avaliku Huviga alade näol (KAH-alad). Sellega sai teeselda säästliku metsanduse standardite kohast loodusväärtustest hoolimist ja kohalike elanike ning puhkajate ootustega arvestamist. Üheks selliseks KAH alaks osutusid möödunud sügisel ka Ikla-Häädemeeste luitemetsad.
Kuni 2008. aastani kuulusid taolised luitemetsad keskkonnakaitseliste metsade alla, mis on aastasadu kaitsnud rannarahvast erosiooni, saaste, tuule, müra jms eest. Samuti on need metsad pakkunud kohalikele ja ka selle piirkonna arvukatele külalistele tervisekosutust, marjade ja seente korjamist, sportimist ning puhkust, mida rahaks on ümber arvestada võimatu.
Ajalooliselt ei kuulu luitemetsad majandusmetsade kategooriasse. Samas ei sätesta kehtiv metsaseadus rannamännikutes säästva püsimetsanduse tingimusi. Nii jääbki ainsaks võimaluseks luua ainulaadse maastikutüübi kaitsmiseks maastikukaitseala, mille hooldamisel kasutatakse pikalt välja kujunenud raieviise. Metsa majandamine üksikpuude valik- ja sanitaarraietega on siiani hoidnud siinsed metsad esteetiliselt kõige väärtuslikumas olekus. Kaitseala vastased hirmutavad inimesi, väites vääralt, et selle loomisel jääb elu seisma ja asjaajamine aeglustub. Siinkohal unustatakse vast meelega märkida, et loodava kaitseala alla ei kuulu erametsad, vaid ainult riigimetsad. Tulevase kaitseala alla ei kuulu ka teed ja elektriliinid. Liigse bürokraatia vältimiseks on loodava maastikukaitseala ettepanek kõige leebema kaitsekorraga. Lisaks metsadele tuleb kaitsta ka luidete ala liiva kaevandamise eest eriti seoses Rail Balticu raudteeühenduse ehitusega.
Pärast pikki arutelusid metsateadlaste ja vanade metsameestega jõudis MTÜ Rannamänniku kaitseks juhtkond seisukohani, et kaitseala loomine on kehtiva metsaseaduse tingimustes vältimatu. Kaks aastat kestva kaitseala loomise arutelu võtab aja maha. Samal ajal koostatakse ka uut Häädemeeste valla üldplaneeringut. Lähtume ise ja loodame, et ka riigiametnikud lähtuvad vanarahvatarkusest: "Üheksa korda mõõda, üks kord lõika.”
Looduskaitseseaduse §7 alusel on kõnealusel alal olemas kõik looduskaitse alla võtmise eeldused: esinevad ohustatud ja haruldased liigid, tüüpilised looduslikud kooslused, väga kõrge ajaloolis-kultuuriline ja esteetiline väärtus, samuti Loodusdirektiivist tulenev potentsiaal parandada luitemetsade metsaelupaigatüübi esinduslikkust ja pindala Eestis.
Seega loodame ja usume, et kunagi saab sellest muinasmaakonna nime kandvast Metsapoole - Metsepole külast sild, mis ületab metsateemalised vastasseisud ja ühendab kõik metsa poole inimesed.